MTÜ Animeklubi Asashio kutsub ettekannete õhtule:
"Üheksa magnituudi Jaapanis"
Kuupäev: 20. märtsil 2014
Kell: 19:00
Koht: EÜS Põhjala, Estonia pst 17, Tallinn. Ruumid asuvad teisel korrusel, sissepääs maja vasakust küljest
Kolm aastat tagasi, 11. märtsil 2011, toimus Jaapanis Tohoku poolsaarest 70 kilomeetrit idas enneolematult võimas 9-magnituudine maavärin. Kuna katastroofi epitsenter asus keset Vaikset ookeani, kaasnes tõugetega ka massiivne hiidlaine. Tegu oli Jaapani ajaloo tugevaima registreeritud maavärinaga, mis ka maailma edetabelis asetus kõrgele viiendale kohale. Sündmus leidis aset kell 14:46 (Eesti aja järgi 07:46), mil inimesed olid parasjagu tegemas oma igapäevaseid toimetusi. Asudes maailma ühes seismiliselt aktiivseimas piirkonnas, on Jaapanil pikaajaline kogemus võitluses loodusjõududega. Majad on maavärinakindlad, rannikul laiuvad hiidlaineid peatavad betoonmüürid ning jaapanlastele õpetatakse maast madalast, kuidas kõige kiuste looduskatastroofis ellu jääda.
Lainete keskmine kõrgus ulatus kolmest kaheteistkümne meetrini, kuid registreeriti ka kuni 30-meetriseid laineid. Katastroofi poolt tekitatud hävitustöö oli laastav, kuid tänu jaapanlaste heale ettevalmistusele suudeti kõige hullem ära hoida. Sellegipoolest ületas hukkunute ja kadunuks jäänute arv tihedalt asustatud rannikualadel kahekümne tuhande piiri. Evakueerituid oli katastroofi suure hävitusala tõttu üle kolmesaja tuhande. Ka majanduslik kahju oli hiiglaslik – selles osas peetakse Tohoku maavärinat isegi ajaloo rängimaks. Lisaks tegi tsunami laastamistööd Fukushima tuumajaamas, mille alla andnud jahutussüsteemid tekitasid riigis tõsise tuumakriisi, mis kestab tänaseni. Otsesest katastroofipiirkonnast väljaspool suutsid jaapanlased säilitada rahu. Paanikat ei olnud ning segadus oli minimaalne, et mitte öelda olematu. Tuumahüsteeria tekitamisele suutis tugevasti kaasa aidata aga välismaine meedia. Kõnekaks osutus ligi poole miljoni välismaalase lahkumine, kelle näol oli valdavalt tegemist turistidega, kuid lahkujate seas oli ka kohapeal töötavaid ja õppivaid inimesi.
Tohoku looduskatastroofi võib pidada erakordseks veel sellegi poolest, et tegemist oli esimese tsunamiga, mida on õnnestunud nii põhjalikult jäädvustada. Mitte kunagi varem pole ühtki hiidlainet nii palju pildistatud ja filmitud. 20. märtsi õhtul räägime sellest, mis kolm aastat tagasi täpsemalt juhtus. Oma ettekandega esinevad Eesti Geoloogia Keskuse juhtivseismoloog Heidi Elisabet Soosalu (Ph.d), kes räägib lähemalt maavärinate ja tsunamide geoloogilistest protsessidest ning tutvustab Tohokus toimunu eripära ning välismaalase pilgu toimunule annab maavärina ajal Jaapanis välisüliõpilasena õppinud Tallinna Ülikooli Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo magistris tudeeriv Mirjam Puur.
Üritus on kõikidele huvilistele tasuta!
Facebook